Mina ja koerad

Kuidas koerad minu juurde jõudsid  või vastupidi

kesk-aasia lambakoer "Karu"

18-aastane mina ja kesk-aasia lambakoer “Karu”

Olen sündinud Pärnumaal Paikusel. Oma lapsepõlvest nukkudega mängimist ei mäleta – tegelasteks olid hoopis loomad, enamasti karud. Ühtlasi olid minu ja õe mängukaaslasteks läbi aastate ühtekokku tervelt 7 karvast “koerakoonlast”. Lisaks koertele oli meil kaks merisiga ja üks rott.

Peale erinevate koolide lõpetamist leidsin endas huvi psühholoogia vastu. Tulemus: bakalaureuse kraad psühholoogias ja lõputöö teemal „Loomateraapia efektiivsus autismiga patsientide rehabilitatsioonis“, mis ühendas endas nii inimese kui koera psühholoogia.

 

Kuidas minust koerakoolitaja sai? teine etapp

Kõik sai alguse samojeedi koer Sandy  tulekuga.  Pingutasin kõvasti, et olla korralik koeraomanik. Algus läks meil siiski üle kivide ja kändude, kuna mina ei osanud temaga õigel viisil käituda ning Sandy ei ole algaja jaoks ka kõige lihtsama iseloomuga koer. Ta nõuab inimeselt väga selget juhtimist. Ilma kindla distsipliinita temaga koos elada ei ole võimalik. Lisaks sellele olid mul tema suhtes liiga suured ootused, millele koer ei suutnud vastata. Sandy peegeldas väga jõuliselt mulle tagasi, et see mida ma teen, on vale. Siin ei aidanud ainult koolitusnipid ja harjutused. Minu suhtumine ja hoiak temaga suhtlemisel olid valed. Meie suhtes puudus usaldus ja kõik läks ainult allamäge. Kuni ühel hetkel loobusin kõikidest oma tahtmistest tema suhtes ja vaatasin milline loom ta päriselt on. Ma lasin tal olla just selline nagu ta on. Paralleelselt õppisin kuidas koera kontrollida nii, et see oleks õiglane, sest valedele kontrollivõtetele tuli tema poolt lihtsalt  tugev vastuseis ja kasu ei olnud midagi. Ta on koer, kes talub ära ka kõige karmimad võtted. Niisiis, rajasin meie suhtele uue vundamendi, mis oli üles ehitatud hoopis teistele väärtustele. Tänaseks võin öelda, et Sandyga on lihtne koos elada. Ma usaldan teda OLYMPUS DIGITAL CAMERA100% igas olukorras. Ta on mu sõber ja mu partner. Sandy õpetas, et inimese ja koera vahelise suhte alus on usaldus, austus ja lojaalsus. Ilma nende väärtusteta ei ole ühestki koolitusnipist kasu. Tänu temale sai minust ka koerakoolitaja, sest ma olin sunnitud koerte käitumisse põhjalikult süvenema. See kogemus näitas mulle, et koera ja inimese vahelises suhtes on võrdselt olulised mõlemad pooled ja seda tuleb vaadata kui tervikut.  Sandy on mulle õpetanud rohkem inimeseks olemist kui psühholoogia õpingud ülikoolis. Koera koolitamine ei ole ainult koera õpetamine inimühiskonnas hakkamasaamiseks. See on partnerlus, kus mõlemad pooled õpivad teineteiselt.