Ajakasutusest õppimisel

Aeg kui ressurss on õppimise puhul olulise tähtsusega. Tulemusi mõjutab nii ressursi piisav olemasolu kui ka eesmärgipärane kasutamine. Kuna aeg on abstraktne mõiste, siis enamasti me ei mõtle selle üle teadlikult ning seetõttu on esimese hooga kummaline mõelda ajast kui koolitusvahendist. Soovitud tulemuste saavutamiseks tuleb aga arvestada kõikide mõjurite eripärasid, ka neid, mis esmapilgul tunduvad hoomamatud.

 

Kuidas mõjutab aeg õppimist?

  • Kiirustamine ehk aja puudus. Koera juhtimisel peab inimese enda seisund olema
    108

    koeral on piisavalt aega, et võtta aeg maha

    kooskõlas selle eesmärgiga, mida me koeralt soovime. Kui tahame, et koer keskenduks, siis peame ka ise keskenduma. Kuidas mõjutab kiirustamine inimese seisundit?

  • Pinge on kehas (adrenaliin veres).
  • Keskendumine on raske.

Näiteks hilinemise puhul  puudub piisav aeg, et  ennast ja koera häälestada eesseisvale ülesandele ning tulenevalt sellest võib ülesande sooritamine olla keerulisem.

  • Erinevad eesmärgid eeldavad erinevat ajakulu. Kasulik on enne harjutuse sooritamist analüüsida, milline on antud tegevuseks vajaminev aeg ning sellele numbrile juurde liita väike varu. Vajamineva ressursi piisav olemasolu tagab inimesele ka harjutamise sooritamiseks kindlustunde ning õnnestumise tõenäosus on suurem.
  • Teadlikkus iseenda võimalustest. Ei ole olemas ühte kindlat aega, mis sobib konkreetse harjutuse sooritamiseks kõigile ja igas olukorras. Inimesed ja koerad on erinevad. See kui palju  kulub aega konkreetsel isikul ülesande sooritamiseks sõltub mitmetest teguritest nagu:
  • harjutaja temperamendist
  • oskusest ennast juhtida
  • oskusest koera käitumisest aru saada
  • keskendumisvõimest
  • inimese tahtmisest harjutus sooritada siin ja praegu
  • koera oskustest
  • keskkonna mõjuritest (liiga külm õhutemperatuur jms)

Näiteks kui  harjutan koeraga möödumist teisest koerast ning tulemuseks soovin, et minu koer ei pööraks sellele teisele koerale tähelepanu. Mina ise aga kardan seda teist koera. Kuna koerad tunnevad inimese emotsioone ja saavad neist infot, siis sõltub tulemuseks kuluv aeg nii koera iseloomust ja oskustest kui ka inimese võimest ise sellest emotsioonist (hirmust) välja tulla. Nii kaua kui inimene ise keskendub mingilgi moel objektile, mille osas on tal ignoreerimise soov, ei piisa ainult kehaliste harjutuste tegemisest.

  • Järjepidevus. Selleks, et olla järjepidev peab olema piisavalt aega. Kui eesmärk eeldab pikaajalist harjutamist (järjepidevust), siis ilma piisava ajaressursita tulemusi ei tule.
  • Süsteemsus. Efektiivse tulemuse saavutamiseks on kasulik luua kindel süsteem, mille alusel erinevaid tegevusi tehakse. Harjutuste sooritamine süsteemselt õigetel hetkedel mõjutab tulemust.

Näiteks teil on aega 10 tundi. Mõelge milline on teie võimalus antud ajamaht jaotada süsteemseks kasutamiseks. Kas kasutate aja korraga ära või on võimalus see aeg jaotada pikema perioodi peale väiksemateks ühikuteks? Ning millist ajakasutust eeldab Teie eesmärk?

      • Aeg kui koera distsiplineerimise vahend. Aeg kui ressurss on inimese oma ning inimene otsustab, millal ta koeraga tegeleb.

Näiteks kui vaatate telekat ja koer tuleb oma mänguasjaga ning kutsub mängima. Kui  lähete iga kord koera sooviga kaasa, siis koer õpib, et tema otsustab oluliste asjade üle ning tal on võimalus inimest juhtida. Lõpuks hakkab koer nõudma omale meelepäraseid hüvesid ka sellistel ajahetkedel, kus inimesel puudub võimalus neid talle pakkuda ning tulenevalt sellest tekib inimese ja koera vahel konflikt.Õige käitumine oleks selline, et inimene otsustab millisel ajahetkel  ta koeraga mängib.

  • Keskkonna rütm. Nii inimese kui koera käitumist mõjutab ka see, milline on keskkond meie ümber. Kui meie ümber kõik teised kiirustavad, siis on endal oluliselt raskem jääda rahulikuks. 
    Näiteks kui lähete koeraga kohta, kus lapsed mängivad aktiivseid mänge ja soovite, et koer rahuneks, siis ülesande sooritamine võtab tõenäoliselt oluliselt rohkem aega kui kohas, kus näiteks lapsed magavad.
  • Muutused vajavad aega. Selleks, et muutused tekiks on vaja asjadest aru saada (taipamine ehk info teadlikuks muutumine) ning arusaamiseks on vaja aega. Kui inimesel ei ole aega, et oma tegevust analüüsida, siis võimalus soovitud muutuse tekkimiseks on oluliselt väiksem.
    Kui me oleme aeglased, siis me saame olulistest asjadest aru.(V.Mikita)

 Aeg on oluline komponent õppimisprotsessis. See on tähtis nii inimeste kui loomade jaoks. Koera käitumist kujundab suures osas inimene ning seetõttu on tähtis just inimese teadlikkus oma võimalustest. Eesmärgid koera õpetamisel tuleks püstitada vastavalt oma võimalustele.  Kui me oleme teadlikud, et soovitud eesmärgi saavutamiseks puudub piisav aeg, siis me saame oma tegevuses vältida ebareaalseid ootusi, millele ise ega koer ei suuda vastata.

Autor: Kati Ernits