Kuidas kaitsta koera tänavalt tulenevate ärritite eest

allikas: Internet

allikas: Internet

Koerte pidev haukumine rahvastatud elurajoonides on probleem paljudele, tihti ka koeraomanikule endale. Pideval haukumisel võib olla väga palju põhjuseid alates terviseprobleemidest, aga lõpetades igavuse ja väliste ärritajatega – näiteks üheks väliseks ärritajaks  on tihti inimese tegevus. Sageli ei mõisteta, kuidas koer meie käitumist tajub ja et ka esmapilgul heatahtlikud tegevused nt koerale läbi aia toidu pakkumine ja temaga suhtlemine võivad koera käitumise pikemas perspektiivis ebameeldivaks muuta. Siia lisanduvad ka pahatahtlikud tegevused näiteks koera narrimine või kiusamine.

See pole küll reegel, kuid küllalt sageli on välisteks ärritajateks lapsed, kelle hoiakud ja arusaamised alles kujunevad ning kes ei pruugi enda tegevuse tagajärgi tajuda. On viidatud, et koolide piirkondades on olukord eriti hull. Koolist tulevad lapsed püüavad kisa või liikumise ja kisaga koera tähelepanu tõmmata, loobivad koeri kividega vms. Koera mistahes reaktsioon sellisele käitumisele ainult innustab neid jätkama ja uusi ärritamisviise välja mõtlema. Loom kahjuks ei suuda aru saada, et ainus viis edasisi provokatsioone vältida on neile mitte reageerida.

Loomulikult peaks lastele juba kodus, lasteaias ja koolis selgitama, mida selline tegevus kaasa toob ja miks see halb on. Siiski nõudmisega, et teised inimesed enda käitumist muudaksid reeglina kaugele ei jõua. Tegemist ei ole eluks esmavajalikuga ning on ebamõistlik nõuda, et see muude teadmiste kõrval koolitussüsteemis esimeste hulka tõstetaks. Paraku ei oska ka täiskasvanud alati õigesti käituda ning lapsi selles osas õigesti õpetada. Lisaks hakkaksid selgitused vilja kandma ka heal juhul alles aastate pärast ning tänaseid ja homseid probleeme need ei lahendaks. Seega on lihtsam ja kiirem probleemolukorra tekkimist muul viisil vältida.

 

Mõned näited kuidas kaitsa oma koera tänavalt tulenevate ärritite eest:

Vähenda füüsiliste piirangutega väliste ärritajate mõju koerale!

Mida kaugemal ärritaja koerast on, seda vähem see teda mõjutab. Vahel piisab vaid 5-10-meetrisest distantsist, et koer enam aia tagant tulevale ärritajale ei reageeriks. Enamasti peab vahemaa siiski natuke suurem olema.  Mõned näited kuidas see distants tekitada:

Aedik. Ehitada koera jaoks piiratud aedik kohta, kust tänavalt ligi ei pääse. Koer võib viibida aedikus sellel ajal kui omanikul puudub võimalus temaga toimuvat kontrollida. Koeral ei ole kogu aeg suurt liikumisruumi vaja ja aedikus tunneb ta ennast tegelikult paremini. Eesti Vabariigi seadusest tulenevalt peab ühe koeraväliaediku pindala olema kuni 5 kg kaaluva koera puhul peab koera aediku suurus olema vähemalt 3,5 m2, kuni 10 kg kaaluva koera puhul peaks koeraaedik olema 4 m2, kuni 20 kg kaaluva koera puhul aediku suurus väheamlt 4,5 m2, kuni 50 kg või rohkem kaaluva koera puhul aediku suurus vähemalt 7 m2 looma kohta.

Vaheväravad-ja aiad. Ehitada vaheaed või väravad nii, et koer ei pääseks tänavaga piirneva aia lähedale.

Kui puhverdistantsi siiski tekitada võimalik ei ole, või see mingil põhjusel ei toimi, siis tuleb väliste ärritajate mõju püüda muul viisil piirata:

Kõrge nägemist piirav plankaed.Tänavaga piirnev aed võiks olla piisavalt kõrge ja selliselt ehitatud, et sealt aeda sisse ei näeks. Inimene tajub maailma peamiselt visuaalselt ning kui ta ei näe koera, siis suure tõenäosusega koera narrimine teda nii palju ei köida. Samuti puudub võimalus aiaplankude vahelt midagi aeda loopida. Antud lahendus ei aita aga teiste koerte puhul, kuna koerad tajuvad maailma peamiselt läbi haistmismeele. 60% informatsioonist jõuab koera ajju läbi haistmise. Kui tänaval jalutatav koer lastakse aia äärde nö.”suhtlema”, siis see ärritab aias olevat koera samamoodi nagu iga muu ärriti. Alati ei pruugi reaktsiooniks olla agressioon, aga koer õpib, et väljaspool aeda on midagi, mille peale tasub reageerida ja sellest võib tekkida järjekordne probleem.

Koera toas hoidmine.Kui aeda ei ole võimalik ümber kujundada, siis vahel on mõistlikum koer toas hoida kui hiljem tegeleda tagajärgedega. Eelkõige sellel ajal, kui omanik koeraga toimuvat kontrollida ei suuda või kui ärritajate tõenäosus eriti suur on (nt koolitundide lõppemise ajal, aastavahetuse ööl vms)

Ehkki füüsilised piirangud on efektiivsed ning kõrvaldavad esmapilgul kõik probleemid, on püsiva tulemuse saavutamiseks vaja koera õpetada ning tagada ka et koera füüsilised ning vaimsed vajadused vähemalt minimaalses ulatuses rahuldatud oleks. Nii nagu ka inimeste puhul, on koerad ärritajatele vastuvõtlikumad, kui neil on mingi probleem. Kõige elementaarsem neist vajadustest on liikumine. Koerad on loodud maastikul liikuma. See on nende kõige loomulikum liigiomane tegevus. Kui koer on korralikult ära väsitatud, siis tal ei jätku enam nii palju energiat väliskeskkonnast tulenevate ärritite peale reageerimiseks. Maastikul nuusutamine on koerale ka vaimselt ääretult oluline.  Liikumine on muidugi iga koeraomaniku vastutus ja kohustus, mida ta peab oma loomale pakkuma. Koeral, kes ei saa kunagi oma aiast välja ning tema psüühhilised ja füüsilised vajadused on rahuldamata, võivad suure tõenäosusega tekkida haukumisprobleemid ka ilma tänavalt tulenevate tugevate ärrititeta.

 

 Kuidas paistab olukord koera seisukohast?

Kui koera visatakse kividega ja sealjuures ise karjutakse, siis olenevalt koerast võib loom võtta seda väljakutsena kuni sinnamaani välja, et tema elu on ohus.  Kuna koer viibib kinnisel territooriumil ja narrijad on nö.vabaduses, siis koera frustratsioon suureneb veelgi.  Kui antud koer pääseks sellises situatsioonis aiast välja, siis suure tõenäosesega ta ründaks narrijaid. Sellise käitumisega suurendavad need inimesed agressiivsete koerte populatsiooni. Vahel jääb koerale meelde konkreetne narrija, aga mõnikord võib koer hakata nö. märgiks pidama sarnaseid inimesi, kes talle negatiivse kogemuse andsid. Sellisel juhul saab koera reageeringu osaliseks ka koera mitteprovotseeriv rahulikult mööduv inimene. Näiteks mõni koer reageerib vaid meesterahvastele, sest purjus meeskodanik loopis teda kunagi õllepudeliga. Olen näinud koera, kes reageeris suure musta prügikoti peale. Hiljem selgus, et tema pihta oli kunagi visatud prügikotiga. Pärast seda kogemust reageeris koer prügikottidele, mitte aga inimestele.  Koerad on küll erinevad, aga tihti piisab vaid ühest taolisest negatiivsest kogemusest ja probleemkäitumine on käes. Meil ei ole alati võimalik kõike näha ja kuulda ning tegeleda koera käitumise suunamisega ööpäev läbi. Tihti koeraomanik ise ei teagi, millal on probleem alguse saanud ja mis selle vallandas. See teeb olukorra lahendamise küllaltki keeruliseks, sest ilma põhjust (ärritit) teadmata on peaaegu võimatu koera käitumist muuta. Ainult sümptomite vaigistamine ei vii kunagi lõpplahenduseni. Seepärast on igal koeraomanikul kasulik läbi mõelda olukorrad, kus suure tõenäosusega võib probleeme tekkida. Sageli piisabki vaid üsna väikese muutuse tegemisest selleks, et ennetada koera probleemkäitumise teket.

 

Autor: Kati Ernits, EKL atesteeritud koerte koolitaja